Linnused

Loone linnus- Kohila vald, Lohu küla
Lohu I linnus, Lohu Jaanilinn, Henriku Liivimaa kroonikas castrum Lone, muistse Harju keskseid kindlustusi, endisest Lohu mõisast 1 km põhja pool, Keila jõe idakaldal jõekäärus 3 m kõrgusel kaldapealsel.
Umbes 5000 ruutmeetrit; kultuurkihiga kaetud linnuseõue ümbritseb lääne, põhja ja ida poolt hobuserauakujuliselt kulgev 4 - 5 m kõrgune vall, milles on tõenäoliselt olnud palkkonstruktsioonidega toestatud kuivmüürseinad. Põhja ja ida pool on valli välisküljel 20-25 m laiune ja 2 m sügavune lame nõgu ja selle välisservas 2 m kõrgune ebamäärane vallitaoline kuhjatis, arvatavalt looduslik.
Väravakäik on kagunurgas. Selle kõrval, linnuse idaküljel oli tõenäoliselt tornitaoline rajatis, kroonikas nimetatud summitas munitionis.

Lohu II linnus on neemiklinnuse tüüpi muinsalinn Keila jõe läänepoolsel 3-4 m kõrgusel kaldapealsel, Lohu Jaanilinnast (Lohu I linnus) 250 m lõuna suunas. 1000 ruutmeetrit hõlmav linnuseõu on lõuna poolt kaitstud 1 - 1,6 m kõrguse otsvalliga, madalduv põhjaots ulatub jõeni. Kaguosas tehtud kaevamiste järgi koosneb vall peamiselt kividest; välisküljel oli suurtest paeplaatidest kuivmüürsein, tugevasti varisenud sisekülg oli laotud peamiselt maakividest. Valli algne laius oli 6 m, kõrgus arvatavalt 3 - 3,5 m; valli harjal olid lisaks puitrajatised. Valli õuepoolset seina toestasid nelinurksed palkehitised (leitud tukke). Linnuse ida- ja lääneservas oli tõenäoliselt kitsam kivitara.
Oletatavalt pärineb 12. sajandist.
Võimalik, et Lohu II linnus oli eeskindlustus, mis kaitses Lohu külast Jaanilinna viivat teed ja jõest ülekäiku. Linnusealalt leitud 10. - 11. sajandi keraamika pärineb varasemast asulaga liitunud linnusest.

Keava linnamägi  - Kehtna vald, Keava alevik
Keava linnus on neemiklinnus, mis mõlemast otsast on kaitstud ühetaoliste kõrgemate vallide  ja kraavidega ning millel on vall ka külgedel. Valli sisejalamile moodustub lauge süvend, mis meenutab Kalevipoja sängi. Linnamägi  asub keset põlde Linnaaluste küla lähedal  ja sealt avaneb ilus vaade ümbruskonnale küladele. Arvatakse , et Keava linnus on olnud viikingiaja  üks suuremaid keskusi Eestis, mille  1054 .aastal vallutas Novgorodi  suurvürst Izjaslav.
2000.aasta arheoloogilised väljakaevamised on toonud 70 cm kultuurikihi alt välja potikilde, kerisekive, paekivi tükke  ja loomaluid.
lisainfot siit

Varbola linnus - Märjamaa vald, Varbola
Esmateade linnusest pärineb 1212. aastast. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue  ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnuses on taastatud väravakäik ja 13 m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest  müürsein. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke. Meenutamaks muistseid aegu on linnusele juurde ehitatud piiramistorn ja kiviheitemasinad.
Linnuse siseõuel on mõnusad lõkkeplatsid ja istumiskohad. Iga-aastased augusti kuus toimuvad Varbola puupäevad meelitavad kohale palju kunstihuvilisi, kelle tarbeks on vanade tammede alla väljaehitatud parkimis-ja telkimisplatsid. Linnus on kõige atraktiivsem ja eelistatuim turismiobjekt Rapla maakonnas.
Lisainfot siit